Sissejuhatus
Järvede tervendamise paljudest meetoditest on keemilised ja kompleksmeetodid erilise tähelepanu all ja ka erilselt tähtsad. Põhjuseks on see, et need meetodid üritavad võimalikult hästi säilitada looduslähedast olukorda. See tähendab ka seda, et püütakse ärgitada loodust ennast taastama kahjustatud enseregulatsiooni võtteid. Komplekmeetoditest veelgi looduslähedasem on biomanipulatsioon, mida aga antud õpiobjektis ei käsitleta.
Toiteainete keemilise väljasetitamise meetodid töötati välja Rootsis 1960-1970 aastatel, kuid tähelepanuta jäeti toiteainete väliskoormus, mistõttu paljud katsed ebaõnnestusid.
1970ndatel aastatel hakati samu meetodeid kasutama ka USAs ja seda palju edukamalt, mistõttu järvede seisundi parandamine sellisel moel on just seal rohkem levinud.
Vee ja setete keemilise töötlemise käigus mõjutatakse peamiselt abiootilist keskkonda. Samas osadel meetoditel on teatav tõrjuv toime ka elustikule. Keemilise töötlemise eesmärgiks on toiteainete väljaviimine veesambast ning setitamine, et nad ei oleks fütoplanktonile ja suurtaimedele kättesaadavad.
Toiteainete keemilise väljasetitamise meetodid töötati välja Rootsis 1960-1970 aastatel, kuid tähelepanuta jäeti toiteainete väliskoormus, mistõttu paljud katsed ebaõnnestusid.
1970ndatel aastatel hakati samu meetodeid kasutama ka USAs ja seda palju edukamalt, mistõttu järvede seisundi parandamine sellisel moel on just seal rohkem levinud.
Vee ja setete keemilise töötlemise käigus mõjutatakse peamiselt abiootilist keskkonda. Samas osadel meetoditel on teatav tõrjuv toime ka elustikule. Keemilise töötlemise eesmärgiks on toiteainete väljaviimine veesambast ning setitamine, et nad ei oleks fütoplanktonile ja suurtaimedele kättesaadavad.