Alumiiniumühenditega töötlemine
Setete töötlemisel alumiiniumiga kasutatakse peamiseks alumiiniumsulfaati
(Al2(SO4)3*18H2O), alumiiniumkloriidi (AlCl3)
ja aluminaate (naatriumaluminaat
NaAlO2
ning naatriumtetrehüdroksüaluminaat
Na[Al(OH)4]).
Levinuim ja laialdasemalt kasutatav on alumiiniumsulfaat (joonis 2). Veega kokku puutudes annavad need ühendid alumiiniumhüdroksiidi (joonis 1): Al3+ + 3H2O →Al(OH)3 ↓ + 3H+ |
Kui alumiiniumhüdroksiid reageerib fosforiühenditega, siis tekib alumiiniumfosfaat, mis on vees lahustumatu:
Al3+ + PO43-→AlPO4↓ Kuna alumiiniumhelbed settivad, siis viiakse fosforiühendid suhteliselt kiiresti veesambast välja. Lisaks seovad need helbed vees hõljuvaid osakesi ja kolloide, mistõttu muutub vesi läbipaistvamaks (foto 1). |
Alumiiniumühenditega töötlemise mõju järvele on tõhus ja võrdlemisi pikaajaline ning toime peaks kestma kauem kui raua- või kaltsiumühenditega töötlemisel. Töötlus antud meetodil on osutunud edukamaks ja kestnud kauem kihistunud järvedes. Madalate järvede puhul võib ebaõnnestumise põhjuseks pidada suurtaimede fotosünteesi tõttu pH tõusu. Samuti segab tihe suurtaimestik töötlust ning kemikaalide ühtlast jaotumist. Lisaks võib suurtaimede juuresüsteemide tõttu muutuda kättesaadavaks fosfor sügavamatest settekihtidest. Ka bentilised selgrootud mõjutavad töötluse efektiivsust bioturbatsiooni läbi, kui segavad õhukese alumiiniumhelvestekihi läbi sügavamate setetega.