Hornborgasjöni järve (Rootsi) taastamine
Järv (pindalaga 28
km2) paikneb kahe suure Rootsi järve, Vänerni ja Vätterni, vahel.
Ülemöödunud sajandil rikuti talumeeste poolt looduslik režiim, kui taheti saada juurde viljakat põllumajandusala järve arvelt. Selletarvis alandati järve veetaset ning tulemusena sisuliselt kadusid veekooslused. Ala võsastus, hakkas laiuma tarna, pilliroo ja järvkaisla väljad. Varem rikkalik linnustik vaesustus. 1966. a. otsustati taastada senine veetase. Sel ajal oli üksnes pilliroo välju 11 km2, tarnavälju, põõsaid ja võsa 16 km2. Taolise ala muutmine nõuab sügavat limnoloogilist analüüsi. |
Hornborgasjöni puhul oli valuküsimuseks veetaseme tõstmise ulatus. Vananenisprotsessid (sette kogumine jt.) jätkuvad kiiremini madalates
järveosades. Küllalt raske on neid taastada üksnes veetaseme tõstmisega. Mida
rohkem aeg edasi läheb, seda väiksem on sellise mooduse efektiivsus. Ühest hetkest
on setete troofsusvaru nii suur,
et järve taastamine looduslikuks pole enam võimalik. Avavee osa peab olema küllalt lai ja sügav, et
annaks vastupidavuse veekogule
sajanditeks ja mitte kümnenditeks.
Kuidas siis käituti Hornborgasjönil?
Veetaset tõsteti 80 cm, selle asemel, et tõsta 150 cm. Plaani kohaselt taheti luua järve suure akvatooriumiga, kus kaldad on eraldatud tammidega. Teisel juhul oleks veetase
madalam ja kallastel toimuks karjatamine.
Tegelikult plaaniti veetaseme tõstmist kahes etapis:
|