Vaseühendid
Foto 9. Illustratiivne pilt vasksulfaadist (www.chemconnections.org).
Paljudel juhtudel ei piisa sinivetikatega võitlemisel enam keemilisest töötlemisest raua- ja alumiiniumühenditega, vaid tuleb kasutada keemilist ühendit, mis oleks ka tõhus algitsiid.
Vasksulfaati (CuSO4*5H2O) on kasutatud selleks juba ligi sajand. Lisatav Cu2+ on jäänud vahemikku 25-1000 μg/l.
Meetod on ebaefektiivne kõrge üldaluselisuse (üle 200 mg/l) ja pH (>8) juures, kus vaseühendid seotakse kiirelt ja pöördumatult.
Kõige tundlikumad on vasele sinivetikad, eriti lämmastikku fikseerivad. Rohe-, räni-, ja koldvetikad on väidetavalt töötlusele vasega resistentsed. Samas võivad ka sinivetikad aja jooksul muutuda vase suhtes resistentseks.
Vaseühendite kasutamise eeliseks algitsiididena on nende kiire toime ja kemikaalide odavus.
Probleemseks asjaoluks on osade liikide toksiinide eritamine, mistõttu on tänapäeval vaseühendite kasutamisest praktiliselt loobutud. Lisaks akumuleerub vask settes ning mõjutab seeläbi bentost ja muudab hiljem keeruliseks setete eemaldamise. Vaseühendid on mürgised ka paljudele veeorganismidele ja võivad häirida toiduahelate funktsioneerimist. Seega kasutatakse seda meetodit vaid äärmistel juhtudel, kui ükski teine pole enam kasutatav.
Vasksulfaati (CuSO4*5H2O) on kasutatud selleks juba ligi sajand. Lisatav Cu2+ on jäänud vahemikku 25-1000 μg/l.
Meetod on ebaefektiivne kõrge üldaluselisuse (üle 200 mg/l) ja pH (>8) juures, kus vaseühendid seotakse kiirelt ja pöördumatult.
Kõige tundlikumad on vasele sinivetikad, eriti lämmastikku fikseerivad. Rohe-, räni-, ja koldvetikad on väidetavalt töötlusele vasega resistentsed. Samas võivad ka sinivetikad aja jooksul muutuda vase suhtes resistentseks.
Vaseühendite kasutamise eeliseks algitsiididena on nende kiire toime ja kemikaalide odavus.
Probleemseks asjaoluks on osade liikide toksiinide eritamine, mistõttu on tänapäeval vaseühendite kasutamisest praktiliselt loobutud. Lisaks akumuleerub vask settes ning mõjutab seeläbi bentost ja muudab hiljem keeruliseks setete eemaldamise. Vaseühendid on mürgised ka paljudele veeorganismidele ja võivad häirida toiduahelate funktsioneerimist. Seega kasutatakse seda meetodit vaid äärmistel juhtudel, kui ükski teine pole enam kasutatav.