Töötlemine rauaühenditega
Töötluses kasutatavad kemikaalid on kas raudkloriid (FeCl2, FeCl3) või raudsulfaat (FeSO4), mis nagu alumiiniumsulfaat annab vees sültja hüdroksiidi:
Fe3+ + 3H2O→ Fe(OH)3 ↓+ 3H+ Viimane seititab omakorda ka fosforit : Fe3+ + PO43- →FePO4 |
Moodustuvad raudhüdroksiidi helved on võrreldes alumiiniumühenditega stabiilsemad ja ioonsel kujul ei mõju raud elusorganismidele toksiliselt.
Töötlemise käigus peab tähelepanu pöörama pH väärtustele, kuna raudhüdroksiid seob fosfaatioone kõige tõhusamalt vahemikus 5-7. Kõrgema pH juures raudhüdroskiidi efektiivsus langeb. Lisaks käituvad rauaühendid erinevalt madala redokspotensiaali korral, mistõttu muutub raud lahustuvaks (Fe3+→Fe2+) ning fosfor vabaneb. Fosfaatide sidumise efektiivsust rauaühenditega määrab ka veekogus leiduvate sulfiidide hulk.
Rauaühendid manustatakse peamiselt vedelal kujul ja lahus toimetatakse kohale kas paakautodes või valmistatakse kohapeal kontsentraadist, kasutades lahustamiseks järvevett (joonis 3).
Töötlemise käigus peab tähelepanu pöörama pH väärtustele, kuna raudhüdroksiid seob fosfaatioone kõige tõhusamalt vahemikus 5-7. Kõrgema pH juures raudhüdroskiidi efektiivsus langeb. Lisaks käituvad rauaühendid erinevalt madala redokspotensiaali korral, mistõttu muutub raud lahustuvaks (Fe3+→Fe2+) ning fosfor vabaneb. Fosfaatide sidumise efektiivsust rauaühenditega määrab ka veekogus leiduvate sulfiidide hulk.
Rauaühendid manustatakse peamiselt vedelal kujul ja lahus toimetatakse kohale kas paakautodes või valmistatakse kohapeal kontsentraadist, kasutades lahustamiseks järvevett (joonis 3).