Setete keemiline töötlemine
Setete keemiline töötlemine omab kahte põhilist eesmärki: stabiliseerimine ja/või toiteainete sidumine.
Stabiliseerimisel muudetakse setteosakesed suuremaks ja raskemaks et nad enam nii kergesti tagasi vette ei kanduks. Osade ainete puhul aga tekitatakse sette pinnale stabiliseeriv kiht, mis samas vee-elustikku ei häiri.
Toiteainete keemilisel sidumisel muudetaks need inaktiivseks, kättesaamatuks fütoplanktonile või suurtaimestikule. Biogeenide sidumisel keskendutakse peamiselt fosforile, kuna see on sisevetes peamine bioproduktsiooni limiteeriv toiteaine.
Stabiliseerimisel muudetakse setteosakesed suuremaks ja raskemaks et nad enam nii kergesti tagasi vette ei kanduks. Osade ainete puhul aga tekitatakse sette pinnale stabiliseeriv kiht, mis samas vee-elustikku ei häiri.
Toiteainete keemilisel sidumisel muudetaks need inaktiivseks, kättesaamatuks fütoplanktonile või suurtaimestikule. Biogeenide sidumisel keskendutakse peamiselt fosforile, kuna see on sisevetes peamine bioproduktsiooni limiteeriv toiteaine.
Erinevaid võimalusi sette ja vee keemiliseks töötlemiseks
- töötlemine alumiiniumühenditega
- töötlemine rauaühenditega
- lupjamine
- kipsi kasutamine
- vaseühendite kasutamine